kiri

Tere M,

Viimased paar päeva olen ma tihti nutnud. Meel on kuidagi nii kurb. Mineviku varjud kummitavad. Nagu oleks Dementorid Harry Potteri raamatust välja imbunud..
Üks õhtu veel ja siis on läbi! Ma armastan sind hirmus palju, kuid on tulnud aeg lahku minna. Usu, me jääme sõpradeks igavesti. Sind nähes ma ei teeskle, nagu poleks mitte midagi olnud. Miks peaksingi?! Oled mulle andnud palju! Tean, et oled muutnud mind paremaks inimeskeks kui olin enne. Kogetud õppetunde ei unusta ma mitte kunagi. Oleme koos üle elanud halbu ja häid aegu. Ka ekstreemsusi:) Oled tutvustanud mind paljude suurepäraste inimestega.
Ma ei suuda kirjeldada, mida tunnen praegu oma hinges. Seda otsust alla neelata oli raksem, kui arvasin. Elu läheb edasi ja ma tean, et Sa saad ka ilma minuta hakkama, nagu mina ilma Sinuta.
Hakkan igatsema kõiki koos veedetud aegu.

Ma tahan, et Sa teaksid seda- ma ei teinud seda kunagi raha pärast.

Kuid see pole tegelikult ju hüvastijätt. Olen Sinu jaoks alati olemas, nagu tean, et ka Sina minu jaoks.

Järgmise korrani!


Alati Sinu,


Margit