Kõik oli ju nii hästi..

Ma üldjoontes olen oma naabritega rahul:
*Üle koridori naabrinaine karjub oma laste peale, lapsed karjuvad misiganes põhjustel. Neil, marakrattidel, on uus hobi: nad koputavad mu ukse peale või katsuvad ukselinki ja jooksevad tuppa peitu. Oi, ma alles ehmatan neid veel, et neil see komme ära kaoks:P
*Seina tagused naabrid üldjuhul häält ei tee. Kui, siis ainult öösel. Eeiei, kõik minu tuppa kostev on täiesti siivas: kas siis väike kaklus või siis arvutimängu 'meloodia'.
*Alumise korruse naaber teeb remonti, seega on kuulda puurimist ja haamri lööke.
*Korter nr2 elanikud vahetuvad metsikult kiiresti ja nendega kokkupuuted on üldjuhul...olematud.
*Aga korter number 1, kus elab väike vastik vanamees nimega Tiit.(Ta on paberitega pool-hull!) Ma teda eriti igapäevaselt ei kohta. Tavaliselt ta mulle midagi ei ütle. Õnneks.(Kui halvasti läheb ja ta purjus on, siis paar fraasi tuleb ikka ära). Selle väikese vastiku vanamehe õde ei salli mind. Ma pole temaga kunagi isegi rääkinud. Ilmselt on 'sõber' Tiit talle minust rääkinud. Ma ei kujuta ette, mida tal üldse rääkida oleks, aga Võin kihla vedada, et mitte midagi head.
Täna kohtasin Tiitu ja ta õde poes. See õde kogemata tõukas mind ja palus vabandust. Kuid kui ta oma pea pööras ja mulle otsa vaatas, siis pomises kõvema häälega "Ah, see on ju see.." Oi ma kadusin seal kiiresti: viimane, mida soovisin, oli koos nendega kodupoole minna. Muidugi teel poest välja teenisin ka paar kommentaari.
Kuidas ma ikka kogu aeg konfliktidesse satun?!

Kevadsemester on alati olnud meeldivam, edukam ja põnevam kui sügissemester. Ma loodan, et ka see semester. Ma pole veel otsustanud, et mis aineid võtan. Neiu J pani mulle idee pähe, valida Sissejuhatus Filosoofiasse asemel Rakendusmatemaatika seminari: viimasel tulevad need 3 EAPd kuidagi põnevamalt ja lihtsamalt...oh, ma ei tea..

Aa..homme mul järeleksam:P Saab põnev õhtu olema:)