Urmas Alender
Sa ütlesid näkku ei lööda
ja südamesse mind lõid.
Ära vaata mu silmadest mööda,
argust taluda mina ei või.
On otsitud saari ja mandreid,
mina otsisin inimest.
Kinni tuisanud tunnete hanges,
olin hulkuja hiline.
Taoti kunagi atradeks mõõgad,
vaid rajati linnad ja jõed.
Mina usu ja siiruse jõuga
sinu valed kõik tagusin tõeks.
Möödakäijate irvitus jalust
üha vähem kammitses mind.
Ainult siis oli pööraselt valus,
kui kuulsin, et naerdi sind.
Minu nime ja julguse najal
sinust jalgadel seisja sai.
Lõpuks mõistsin sul pole mind vaja
olin sinule toetuspunkt vaid.
Ära vaata mu silmadest mööda
nagunii olen mõistnud nüüd kõik.
Sina näkku ei hakanud lööma
hoopis südamesse mind lõid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar